Là où le présent rencontre le passé - ISSN 2562-7716

Étiquette : GHC

Atamit anite ka ishpitenitakuak shipu

Utakunikana kie ka tshitshipanitat Fanny “Aïshaa” (Ipet Muanan ka innushtat umenu)

Ute nukushu Menissa Muanan-Dupuis, ishkueu an ka ishinakuannit tshetshi nishtuapamakanit kie ka ashinet, innushkueu, ukaumau, utshimashkueu mak ka pimutatat innu-aitunnu.  Menissa, uin ka uitshiaushit ka tshitshipanitat atusseunnu eshinikatenit Idle no More ute « Uepishtikueiau-assit ». Ume akunikan ka tutuakanit, utshipanu anite peikuau e tshishkutamashut, ka ishinikatenit ‘Projet Rioux’, nete uinuat shipit Saint-Laurent, Bic ka ishinikatakanit assi, anite enukuak nipi e mamunikuiat. Ui nukutakanu eshinakuak assi anite shipu uinuat kie ne shipeku ka ishinikatet Saint-Laurent. Unashinatauakanipan ne Menissa miam ashuapamaushupan, nenua ushkat utauassima. Ui uapatiniuenannipan eshpish minuashinit kie tekuannit utipenitamunuau ishkueuat ka takunahk nipinu, ka patshitinahk inniunnu kie ka nakatuapatahk nipinu.

Nipi e nakatuapatakanit, kassinu nenu ishkueuat utatusseunuau ka mishta-ishpitenitakuannit. E ashuapamaushunanut issishuemakan shaputuepanu inniun mak ishinakuan tshetshi nakatuapatakanit, tshetshi kau itishinakanit anite shipit, ne ka mishat shipu ka tapishimikuiaku, e ukaumauiaku nuash anitshenat tshitanishinanat. Eukuan an ashit tshekuan ka nakatamakauiaku, ka inniuimakak tshekuan, ka nukuak ka tapuenanut, nipi e inniuimakak ka takuak neme ushkat ka tshitshipanit innuat e taht, ka ishinakuak tshitatusseunnu tshetshi nakatuapatamak tshetshi shaputuepanit e nashatak meshkananu nete nikan tshetshi aianishkat auenitshenat tshe taht takuannit nipinu.

Neme ka nukuak shipeku anite unashinataikanit, eukuan ua tshissitutamunikauiaku e tapitiki neni assia kie ne nipi. Anite akuashkuaikanit, ui uapatiniuenanu tan ka ishinakuak assi ka utinakanit ka pikunakanit mak ashit tan eshinakuak eshpish takuaki tshekuana, ne e uinakutakaniti nipia, ka katshitaukuht mishta-mitshet auenitshenat mak aueshishat. Ka utinakanniti utassiuaua innuat ka pikunakanniti nenua utipenitamunuaua, ne nanimissiu-ishkuteu e tutakanit, atamit ua itashkamutakaniti kutashkueua tshetshi pimikaut pimi mak e pimishkaht ishkuteu-utat, ne eshpish ui shuniatshenanut ute Kanata-assit katshitaikanu ne assi, aituna, e nishtuapamitishut auen, aimuna kie kutaka tshekuana. E nukutakanit inniun ka takuak anite atamit shipekut, anite ut innushkueu utatusseun ui nukutakannu eshi-tapishiniht ishkueuat mak nipinu kie assinu.  Mak e ui uapatiniuenanut ka ishpish manenitakaniti assia mak ne nipi tapitin anite etashiht innushkueuat e matshi-tutuakaniht.  E tshishtakanit, ne unashinataikanit ui nukuiakanu Menissa mak anitshenat ka ushkuiht ka nakatuapatahk nipia ka shaputuepaniht e natukuitaht nipinu mak ka tutahk inniunnu tshetshi shaputue takuak, shaputuepanit.

Nimishta-ashinen katshi peshauak Menissa Muanan-Dupuis. Nete Ekuanitshit utshipanu. Nitishpitenimau etenitakushit: pimutatau aitunnu, apashtau kamatau-pikutakannit, ka aiminanunit, akunikana, aiatshimuna mak tipatshimuna uetshipaniti nete Nitassinan (innuat unatau-assiuaua). Nenu ka nashatak tshekuannu mak utatusseun eshakumitshishikua e uitshi-atussemat mitshet innu-assi, innu-utshimaua, mashinaikanitshuapa mak atusseuna e tutakaniti tshetshi ait apishish ishinakuak neme ua itsheuenakannit anitshenat ushkat ka utinamuaht innua utipenitamunnua.

Ume anutshish ne assi Kanata ka tshissinuatshitat peikumitashumitannuepipuna ashu patetat-tatunnu eshpish takushiniht anitshenat ka tshimutiht assinu, nui patshitineti ume aimun tshetshi nashkumikau anitshenat ka tshishpeuatahk, ka nakatuapatahk inniunnu mak ka ishinniunnanunit kie tshetshi minuinniuniti aianishkat tshe petuteniti. Ne akunikan eukuannu ashit tshe ut tshi nashkumikau auenitshenat nikan ka taht eshamitshishikua ka mashikak nenua atusseuna eka ka minuaniti mak ka tutahk tshetshi mishkutshipaniti aituna kie tshe uitshikuht e nakatuapakahk inniunnu nete nikan, aianishkat innuat, nishuasht-tatuau nete nikan tshe takushiniht aianishkat auenitshenat.

Biographie

Fanny “Aïshaa” ka matau-pikutasht an, e peikussit ka tshishkutamatishut, ka peshaitshet anite ashtamitat kie ka mishta-minuatak etatusset. Kassinu anite eshi-pikutat ui tutamu tshetshi tshikanakuannit kie tshishkutamatishunanunit mitshet eshinniunanunnit, tshissenitamuna, atusseuna mak tan tshe itatussenanut tshetshi nikan ashtakanit inniun, kuishku ishinakutakanit innu utatusseun mak tshetshi ishpitenitakanit eshinakuak assi.

Aimun : Ume peshaikan utshipannu anite utakunikana Menissa ka tutat MADOC.

Les lectures suggérées

The Kino-nda-niimi Collective, eds. The Winter We Danced: Voices from the Past, the Future, and the Idle No More Movement. Winnipeg, MB: ARP Books, 2014.

LaDuke, Winona. The Winona LaDuke Chronicles: Stories from the Front Lines in the Battle for Environmental Justice. Black Point, NS: Fernwood Publishing, 2017.

Lambert, Vincent, and Isabelle Miron, eds. J’écris fleuve. Montréal: Leméac, 2015.

Manuel, Arthur, and Grand Chief Ronald M. Derrickson. Unsettling Canada: A National Wake-Up Call. Toronto: Between the Lines, 2015.

Nametau Innu. “Territory : Nitassian.” Nametau Innu. http://www.nametauinnu.ca/fr/culture/territoire.

Pour plus de suggestions de lectures, voyez le site du Graphic History Collective.

 

Affiche du GHC – Librairies radicales à Montréal dans les années 1930

Affiche par Adèle Clapperton-Richard
Introduction par Andrée Lévesque

Au mois de janvier 2017, le Graphic History Collective (GHC) a lancé Remember | Resist | Redraw: A Radical History Poster Project, un projet destiné à offrir une perspective artistique et critique aux conversations entourant Canada 150. Le projet a continué et est encore en marche pour l’année 2018.

Au mois de juillet dernier, le collectif a fait paraître la seizième affiche, réalisée par Adèle Clapperton-Richard en collaboration avec Andrée Lévesque, qui s’intéresse aux librairies radicales communistes à Montréal dans les années 1930 comme des espaces d’éducation et d’organisation militantes.


Durant la Crise économique des années 1930, le Parti communiste du Canada occupe une place prééminente dans l’organisation des mouvements de protestations, en particulier dans l’organisation des sans-travail. Parmi leurs outils de mobilisation, la presse, les tracts, les livres, souvent venus de Moscou, jouent un rôle important alors que les librairies qui les distribuent s’exposent à la répression des forces de l’ordre.

Depuis des siècles les écrits contribuent à la conscientisation des travailleuses et des travailleurs, et les librairies de gauche forment un lieu privilégié de politisation et de réseautage. Ce qui a souvent poussé les autorités, soucieuses de protéger l’ordre social, à tenter de contrôler la parole écrite et les endroits qui la disséminent. Au Canada, entre 1919 et 1935, l’article 98 du Code criminel est invoqué contre la sédition ainsi que la littérature et les paroles séditieuses.

Affiche du GHC – Le fleuve sacré intérieur

Par Fanny « Aïshaa » (affiche et introduction)

Au mois de janvier 2017, le Graphic History Collective (GHC) a lancé Remember | Resist | Redraw: A Radical History Poster Project. Celui-ci se voulait un projet d’une année destiné à offrir une perspective artistique aux conversations entourant Canada 150.

La semaine dernière, une douzième affiche, réalisée par Fanny « Aishaa », a été lancée afin de marquer le 5e anniversaire du mouvement Idle No More. Celle-ci s’intéresse à l’une des organisatrices du mouvement, soit la militante Melissa Mollen Dupuis.


Cette peinture est une illustration de Melissa Mollen Dupuis, femme inspirante et fière, mère innue, chef et ambassadrice culturelle. Mélissa est également co-organisatrice du mouvement Idle no More au « Québec ». Cette œuvre est basée sur une peinture créée lors d’une retraite artistique, Projet Rioux, dans l’estuaire du Saint-Laurent (au Bic), région qui reflète notre relation d’interdépendance avec les eaux. C’est un hommage à la biodiversité habitant notre grande rivière, l’estuaire et le golfe appelés aujourd’hui Saint-Laurent. Cette peinture a été réalisée alors que Mélissa portait son premier enfant, dans le but de représenter la beauté et la responsabilité des femmes en tant que porteuses d’eau, donneuses de vie et protectrices de l’eau.

Fièrement propulsé par WordPress & Thème par Anders Norén